34
Sinust rääkimata
oled mul mõtetes.
Nii nagu meie
mõnevõrra eklektiline kohtumiste saaga
mõne emotsiooni võrra liiga tuline.
Liiga kuum. Liiga keevaline.
Nagu mina isegi olla võin.
Sinust rääkimata
Sinust rääkimata.
Oled mul mõtetes.
35
Pühapäeva õhtustes
linna peal uitamistes
on mingi täiesti teine doos kurbust ja üksindust,
kui reede õhtul seda sama tehes.
On tunne, et kui reedel piisab ühtekuuluvustundest,
siis pühapäeval
võiks olla minimaalselt
kahtekuuluvustunne.
Veel parem, kui ühiselt valmistatud õhtusöögi
laua ääres
on kuudekuuluvustunne.
nii, et neist küpsevad välja aastad
36
Rahutu on rahu
ilmaütlevas käändes.
Maale ja ilmale ütlevas käändes.
Maailmale ütlevas käändes
on rahu võtmeks,
et olla rahul.
Rahul on rahu
peal ütleval käändes.
Maa ja ilma peal ütlevas käändes,
et rahu oleks taevas ja nõnda ka maa peal.
37
Ma leidsin Sind.
Ja ma leidsin, et Sa oled nii ilus.
38
Ausus ootab teisel pool teed.
ja kordagi ei tunne mind ära,
kui vaatan talle salaja otsa
silma nurgast
päikeseprillide tagant,
mis on ääristatud kuldse pitsiga.
Ma tean, et Sa tahad küsida, kumb siis ikkagi kumba ära ei taha tunda:
kas ausus mind või mina ausust?
Aga mina ei taha sellele vastata.
Sest me mõlemad teame vastust ja ma ei näe põhjust,
miks kaks täiskasvanud inimest
peaksid teesklema rumalust.
Kui, siis ainult enesekaitseks
arguse selja taga
armastan Sind salaja.
39
Selgemini kui ükskõik, milline mälestus
viimasest eluetapist.
venib veelkord meelde
see suunurga küljes rippuv naeratus,
kui kirjutasid armastuskirja
mahajäetud tehase tellistest seinale.
Kui ukseriividest voolasid välja riimidest
kirjud kirjatuvid.
Kui pühaõhtu söögiajal riimides
seisid püsti apostlide ja lunastaja ees.
Pitseerisid seejärel postkaardi tindiplekiga,
mille kontuurid kokku voolasid,
mille kontuurid kokku voolisid
Maarjamaa.
Tempel selle ainsa templi koha peal,
mida sina kummardada saad.
Ma naeratan, sest ma ei tea,
kas üks kiri saab kohale jõuda, kui ta teele ei lähe
sealt telliste pealt.
Ma naeratan, sest sõnum.
Sõnum jõudis kohale.
40
Võrdlemisi võimatu on võrrelda,
kui vaimukas saab olla üks ja sama lugu,
mis leiab aset
erinevates vaimusilmades.
Kolmandate ja neljandate laugude vahel.
Ilma vaheajata.
41
Igas sõjas minu sõdurid
kannavad nelja kitarri
ja sätivad rindejooni viieste puntidena viilulivõtmete vahele.
Sütikud peidetud pausidest pommide ette.
Igas sõjas minu sõdurid
kannavad nelja kitarri.
Võidavad järjest lahinguid.
ja seejärel kogu sõja
nimega elu
muudavad enda mänguks.
42
Lainete piiri peal ohkad
oma suud minu oma suunas, et
selliseid hommikuid võiks olla veel.
Ma vastan, et vaata seda merd.
See on nii kaunis, kui
valgus virvendab veel.
Sellise pinnapealse vastusega
purjetan mööda Sinu tunnetele
vastamisest.
43
Osalen hoolega mängitud mängus.
Iga õhtu lõpuks
võtan oma osa publiku palavast aplausist,
aga sekund pärast kõikide osaliste lahkumist
kuulen
lavalaudade kriginas
autentsuse kaja
maskide taga.
See ongi minu osa selles tervikus kanda.
44
Käisin sul külas
eile öösel
ja täna hommikul
Käisin sul külas.
Jalutan tagasi
Sinu juurest.
Enda juurde
ja mõtlen, et
kui kaua võtab aega
tagasitulek
ühelt teiselt planeedilt.
Seisatan ja haaran telefoni järele.
Ja naeratan, kui ma mõistan, et
isegi Google Maps
jääb vastuse võlgu
45
Ootan kevadet
nagu kohtumist iseendaga,
mida kriminaalselt kaua edasi on lükatud.
46
Hommik on õhtust
targem.
Seda küll, aga
õhtu on hommikust
Sama kaugel.
Sama tark.
Sama lähedal.
Sama aeg.
Sama lähedal.
Õhtu on hommikust
ja hommik on õhtust.
Kogu aeg.
47
Juunikuus korjan maikellukesi.
Valgete ööde vahel
ootab õide puhkemist
sõnajalgade mets.
Sõnadel jalad all.
Jah, tõesti, soe on see päikeseloojangu järgne tuul üle
peegelsileda mere.
48
Mu telefoni helin tunneb Sinu oma.
Kuuleb ära Su kõne
ja äratab mind Sind vastu võtma.
Mu uks tunneb ära Sinu võtme,
Mis selle luku jaoks mõeldud ei ole,
kuid ometi avab kõik laekad.
Mu maja trepp tunneb ära su sammud
koridori mõlemas otsas.
Ja ainult Sinu astumise all ei krigise.
Mu akende kardinad tunnevad ära Sinu käte haarde
Ja seda, kuidas Sa neid valgusele avamiseks,
mitte pimendamiseks kasutad.
49
Keset Sinu selgitusi, mis ainult segadust juurde külvavad
vastan Sulle, et see ei vasta tõele.
Ma vastan Sulle, et ma ei vasta tõele.
Ja Sa küsid, et kellele ma siis vastan?
Ja minu ainus vastus on lausutud kehakeeles.
Kui ma tulen sulle hästi vastu.
Nii ma korraga vastangi
ühe lausega
küsimustele ja Sinule ja Tõele.
50
Lasen kontrolli käest,
et süda saaks üle võtta.
Et süda saaks ise kinni võtta
kontrolli käest.
Ja niimoodi
käest kinni hoides.
Südamega
silmi kinni hoides.
Elu näitab.
Ei olegi vaja, et mina nii pingsalt
kogu aeg vaataksin
51
Kogemata jäi kogu elu
kogemata.
Kogemata jäin magama.
Ilma und kogemata.
52
Kaks ööd ilma sinuta
tundub olevat minu igatsuse piir.
Siit edasi võin võtta ette
täiesti irratsionaalseid trajektoore.
Täiesti põhjendamatuid distantse.
Maksta naeruväärseid summasid.
et saaksin Sinu kõrval
Sulle võrdselt kõrguselt otsa vaadata.
Sentimeetreid pikkuse vahest lugemata.
Et saaksin katsetada oma julguse piire.
Ületada oma südame äärt.
53
Su sõnadesse immitseb armastust ja selgust.
Ja need komad, millest on saanud küsimärgid.
Nad on nüüd kerkinud kinnitusi kandvateks hüüatusteks
ja seejärel küpsenud veelgi.
Mina aga kallistan Sind vastu
oma sõnadest tehtud kätega.
Paitan huuli U tähega
ning R tähte sosistan kõrva
Ma tänan, et Sa oskad lugeda rütmi
minu lausete vahele,
millega Sinu ümber lainetan.
54
Elan kahes vahetuses
öö vahetusega annan valvekorra
ilma suurema tseremooniata
öövahetusele
üle
55
Me seisame vastastikku,
aga ei emba ega kumba
ei kallista
ei emba
kumbki meist
ei emba ega kumba
ei kallista
ei emba
kumbagi meist.
56
Käin tahavaate peegliga väga ettevaatlikult ringi.
Muidu võib jäädagi käima ringi
ratast.
Kui oleviku vahele jääb liiga palju peegeldusi,
mille distants on lühem, kui tegelikult tundub.
57
Kirjan üle
energiad, mis tervendavad
inimeste ringi minu ümber.
Nii kirju ja kirev
kasvukõvera kõrgusesse tõus.
Võlusõnadega defineerin üle
tunded, mis vajavad kohta ja ära tundmist,
et neid vabaks anda.
Maagiaga meelitan kokku
loitsud, mis näitavad valgust
otseteedele läbi siseelu rägastiku.
58
Üks endine, praegune ja tulevane
turvamees
luksuskaupluse ukse peal
seisaksid
Milaano moetänava vaateakende kõrval,
aga olude sunnil täna
hoopiski lennuki tagumise rea
kolmeses pingis
koorivad mandariine
ja iseenda iseloome.
59
Olgu, Sul on õigus,
võib-olla ma olengi tagasihoidlik,
aga minu meelest Sina oled jällegi ettevaatlik.
Ja nii me täiendamegi teineteist.
kui üks hoiab tagasi ja teine vaatab ette.
Aga ma lihtsalt remargi korras ütlen, et need lood, mis Sa minust oma peas lood.
Sa lööd mind nende lugudega pahviks.
60
Kirjutan välja luuletusi
enda seest.
Kirjutan ja õpin.
Pähe
südame seest
oma elu
parimas käändes
parimas vormis.
61
Külmus kestaks veelgi,
aga minu kestaks on soojus.
Tunned mind ära minu perekonna
Soojuse ja nime järele.
62
Usun imedesse.
Mõni neist nii tilluke
nii nähtamatu
nii läbipaistev,
et keeruline on märgata
Ma usun imedesse.
Suurtesse ja kõikehõlmavatesse.
Mõni neist veel suurem, kui elu
nii läbiv,
nii terviklik, et üksikut eristada on keeruline.
Ma usun imedesse.
Ma usun ime sisse.
Sellesse suure algustähega.
Ma usun imesse:
alguse täht nii suur, et kogu süsteem peab teda kandma.
Kogu taevas tiirleb ümber tema.
Jah, ma usun imede sisse.
Koos kõikide tema tähtedega
päikesesüsteemis.
63
Kui lõpp käib koos lõpmatusega,
kas siis algus käib koos alguse matusega?
Või alustamatusega?
64
Sinu valdustel
seisin Su ees
ja Su vägi väga võlus mind.
Sinu valdustel
seisin ja kõik oli alles ees
Ja Su vägi väga võlus mind.
Sinu valdustel
seisin Su piiride sees
ja Su vägi väga rõhus mind.
Sinu valdustel
seisin Su piiride sees
ja Su vägi väga lõhkus mind.
Sinu valdustel seisin
iseenda väe sees
ja mu vägi väga vajas mind.
Sinu valdustel seisin
omaenda väe sees
ja mu vägi väga tänas mind.
Omaenda väes
Sinu väe vald
vaevalt
mind vägivallaga vaevab.
Sinu valdustel
iseenda väes
vägivalla lõpp on lõpuks käes.
65
Üle igikeltsa viimase kihi
jalutan teisipäeva õhtul mööda rongijaamast.
Peaaegu avastan end venitamas jalgu perroonile.
Ja peaaegu istungi Aegviidu rongile.
Ilma ühegi muu põhjuseta, kui et
viivukene veel aega viita.
Enne, kui end Sinu ette toon
ja oma sõnumiga Sinu südamesse prao murran.
Ja ootan, et Sa mõistaksid,
et see praegu ei tee Sinu südant katki,
vaid avab võimaluse valgusel sisse paista.
66
Nii suure armastusega
saadan sõnumeid sellest, kuidas ma ei tea, kuidas ma kunagi
suudan leppida ilma jäämise tundega
sellest hetkest, kui sa esimest korda endasse uuesti usud.
Design by kerliaava.com
